Kalastusklubide koostöö ning koondumine ühise katuse alla

 

 

 

 

 

Klubidega ühisosa otsimine algas juba pea 2 aastat tagasi, kui EKS üldkoosolek sellise lubaduse põhjal omale juhatuse valis. Peamisteks põhjusteks oli suurema ja laiapõhjalisema koostöövormi loomine harrastajate vahel ning tõsiasi, et EKS eesmärk on esindada laiapõhjaliselt harrastuskalastajate huve ning sellega saada kiiremad ning asjalikumad vastused ning tegevused ka riigi poolt.
Tõsisemalt käivitus protsess 2018 aasta alul, kui Maaelu- ja Keskkonaministeeriumide eestvedamisel algas PõKa 2020-2030 protsessiks ettevalmistamine. EKS oli tol korral kutsutud ainsa harrastajate esindajana juhtrühma töös osalema ning ülejäänud harrastajaid koondavad organisatsioonid olid kaasatud vaid töörühmade tegemistesse.
Meie jaoks tundus selline olukord ebavõrdse kohtlemisena harrastajate vastu ning samal seisukohal olid ilmselt ka ülejäänud harrastajate organisatsioonid. Tekkinud oli soodus pinnas, et seni küllaltki rahulikus tempos kulgevale klubide ühisosa otsimisele suuremat hoogu ning ühist hingamist sisse puhuda.
Algatuseks kutsusime kokku klubide ümarlaua, kus olukorda vaagiti ning leiti, et enne, kui päriselt liituma hakatakse, mis ilmselt on ajamahukas protsess, oleks meil vaja leida ühisosa, mille alusel minna vastu PõKa 2020-2030 tööle.

Ühisosasse said kirja põhilised harrastuskalanduse seisukohad, mille jörgi osalejad edaspidi tegutsevad:

- Kalavarud on rahvuslik rikkus, mille kasutamisel lähtutakse eeskätt võimalikult suurest positiivsest keskkonna- ja ühiskondlikust mõjust.
- Harrastuskalastus on oluline turismimajanduse haru.

- Sportlik kalastus on tõhusamaid rekreatsiooni viise. Kalasport on riigi poolt toetatud samas võrreldavas mahus alustel teiste spordialadega.
- Sotsiaalprobleeme ei tohi lahendada keskkonna arvel.
- Kogu harrastuskalastuse reguleerimisega seotud tegevus on süsteemne ning põhjendatud verifitseeritavate uuringutega. Kalapüügiseadus, kalapüügieeskiri ja teised õigusaktid põhinevad arengukaval ning tõendataval informatsioonil.
-Kõikide veekogusid otseselt või kaudselt puudutavate halduse üld- ja üksikaktide väljaandmisel hinnatakse mõju harrastuskalastusele ja veekogude ökoloogilisele seisundile.
- Kalastuskultuuri arendamisel keskendutakse eelkõige noortele.
- Harrastuskalastajate ühistegevus saab stabiilse riigipoolse toe.
- Avalikust kasutusest väljapoole jäävad veekogud antakse klubidele majandada.
- Osalised võivad tegevuse käigus kokku leppida täiendavates arengukava põhimõtetes.

 

PÕKa protsess hakkas veerema nagu ka klubide liitumise protsess. Selleks peeti suvel ja sügisel 2018 klubide vahel maha mitu täispikka seminaripäeva, kus osales ka riigi poolt esindajaid. 2019 aasta alguseks olid koos klubide liitumise põhimõtted ja EKS uus põhikiri, millega on palutud kõigil osalistel tutvuda ning vajadusel teha oma parandusettepanekuid.
Klubide liitumispõhimõtted: https://goo.gl/Kj9QAb
EKS uus põhikiri (põhiline mida märgata on juriidiliste isikute liitumise põhimõtted):

https://goo.gl/Uq9AKX

Palume Teid siiralt tutvuda antud dokumentidega ning vajadusel teha omapoolsed ettepanekuid.

Suurim muutus EKS juhtimises hakkab olema, et Üldkoosoleku rolli võtab edaspidi üle volikogu, kuhu hakkavad kuuluma lisaks EKS esindusele ka  kõigi liitunud klubide esindajad ning volikogu annab ette tegevussuunad juhatusele. Juhatus valitakse volikogu liikmete poolt. Juhtorganite tööd hakkab omakorda kontrollima revisjonikomisjon.
Liitumisprotsess korraldatakse veel sel kevadel, kus algatuseks koguneb EKS üldkoosolek (mille kohta leiate kutsed oma postkastidest peagi). Üldkoosolekul esitatakse kinnitamiseks EKS uus põhikiri. Kui põhikiri saab liikmete heakskiidu, järgneb selle esitamine äriregistrisse ning klubid saavad hakata juba saatma liitumisavaldusi. Enne suve 2019 oleks vaja saada ühele poole juriidika osaga, et paika loksutada omavaheline koostöö ning sügisel juba uue koosseisuga hakata tõsiselt tööle Eesti harrastajate parema tuleviku nimel.
Hetkel on koostöö osas (Lisaks EKS-le) aktiivset huvi üles näidanud Tallinna Kalaspordi Klubi, Tartu Kalaspordiklubi, Nupuklubi, Eesti Õngitsejate Liit, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Eesti Feederdajate Klubi, Karpkalapüüdjate klubi, Eesti Castingu Liit. Materjalidega on tutvunud ning äraootaval seisukohal Peipsi Harrastuskalastajate Klubi, Eesti Spinninguspordi Liit ja veel mitmed klubid..

Usume siiralt, et kui selles liidus sünnib sünergia ja koostöö on võimalik saada liikuma ka PõKa raames kirjeldatud suunad ning üles ehitada senisest tugevam organisatsioon, millel on ka oma liikmetele senisest rohkem pakkuda. Plaan selleks on olemas aga see on juba järgmine samm, mida saab võtta vaid eduka liitumise korral.