LÕPP ÜLEPÜÜGILE: Rootsis on lõhilaste kuderändele jäävatelt aladelt eemaldatud üle 300 mõrra

Tugeva lõhilaste loodusliku populatsiooni teket Pärnu jõestikus pidurdavad rändeteele jäävad tööstuslikud püünised

Eestis pole püüniste arv vähenenud viimased 20 aastat. Pärnumaal on antud load 3361 võrgule, 151 kastmõrrale, 482 avaveemõrrale, 431 erineva kõrgusega ääremõrrale ja 239 rivimõrrale. Allikas: pta.agri.ee

"Sügishooaeg on avatud! Meilt saab igasugust värsket kala, mida meri pakub Pärnu lahel." 8. september 2020. Need emased lõhed ei jõudnud kudema aastaid paisu poolt ahistatud Pärnu jõkke.

See eest on rõõmusõnumeid Rootsimaalt, kus on mõrdade arv rannikul langenud 281 püüniseni. Tekst pärineb FishEco lehelt (tõlgitud Google translate abiga)

"Mõrdade arv Rootsi Läänemere rannikul väheneb jätkuvalt! Kui Läänemere Lõhe Fond oma tööd alustas, oli Rootsi Läänemere rannikul 643 püünist. 2020. aasta suvel langes see arv umbes 300-ni ja uued arvud näitavad, et langus jätkub. 2021. aasta hooajal on rannikule jäänud 281 püünist.

Rõõmustav on see, et meie metsik lõhe saab järjest suuremal määral vabalt, takistusteta ja püünisteta rännata ning on suur õnnestumine, et nüüdseks saame tõdeda, et kaugelt enam kui pooled püünistest on kadunud, kui arvestada ajast, mil me alustasime tööd loodusliku lõhe ja meriforelli kaitsega, ütleb Baltic Salmon Foundationi peasekretär Thomas Johansson.
2020. aasta suvel saavutati piir, kui Rootsi Läänemere rannikul kahanes püüniste arv umbes 300-ni. Uute arvude järgi on positiivne langus jätkunud, praegu on see number 281.

Pärnus on ka probleemiks lõhilaste noorjärkude sattumine suudmealal tinti ja räime püüdvatesse mõrdadesse.

"Rannikule jäävad püünised püüavad looduslikke lõhesid, kes rändavad Läänemere lõunaosa kasvatusaladelt Põhja-Rootsi jõgede ja vete suunas, kus nad sündisid. See tähendab, et püünised püüavad lõhesid, kes rändavad üles ja kudevad muuhulgas Ljungani, Vindelälveni ja Åbyälveni jõkke, kolmes jões, kus metslõhe on otseselt ohustatud. Jutt on nõrkadest lõhevarudest, kus iga lõhe, iga isend on meie jaoks äärmiselt oluline, et saaksime säästa metsikut lõhet tulevaste põlvede jaoks", jätkab Thomas Johansson."

Pärnu lahes kevadise kuderände ajal aerofotolt tuvastatavad ääremõrrad, lisaks nendele on püügil veel kordades rohkem võrke, kastmõrdasid ja avaveemõrdasid.

Eelmine
REAALNE VANGISTUS RÖÖVPÜÜDJALE: Pärnumaa kalurile määrati 4 aastane vangistus 12 384€ suuruse keskkonnakahju tekitamise eest
Järgmine
VEEALUNE KAADER: Vaata kuidas suur haug kudema läheb

Lisa kommentaar

Email again: