Valmis Eesti jõgede seisundit ja ökosüsteemi kahjustavate paisude infoportaal
Vastu Jägala hüdroelektrijaama paisu ennast surnuks hüpanud lõhilane Foto: Eesti Kalastajate Selts
.jpg)
Valmis Eesti jõgede seisundit ja ökosüsteemi kahjustavate paisude infoportaal https://kalateed.ee/
Portaal keskendub probleemseimatele paisudele, nende keskkonnamõjudele ja looduslähedastele lahendustele kalade rändeteede taastamiseks.
Eesti jõgedel on loendatud kokku üle 1000 paisu. Neist ligi 75 protsenti on kaladele ületamatud ning umbes 40 protsenti mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Euroopas on magevee- ja siirdekalade arvukuse kadu hinnatud kuni 93%-ni. Ent probleeme, mida vooluveekogude paisutamine on endaga kaasa toonud, jagub veelgi. Lisaks kalapopulatsioonide vähenemisele on ohustatud seisundisse sattunud ka mitmed jõelisi elupaiku vajavad liigid, näiteks ebapärlikarp ja paksukojaline jõekarp.
Eestis on kümneid jõgesid, millel on looduskaitse seisukohast suur väärtus, kuid kahjuks takistavad neile rajatud paisud kalade liikumist ja vähendavad elupaiku. Portaal sündis vajadusest tõsta teadlikkust ja tuua avalikkuse ette praktilised lahendused, mida saaks rakendada. Soovime, et inimesed mõistaksid, millist mõju paisud jõe elustikule avaldavad ning kuidas me saame jõgesid taastada nii, et kaladel oleks loomulik liikumistee.
Kalateede portaalis on kajastatud põhjalik teave 20 tüüpilisema Eesti paisu kohta, mille seas on Mustoja, Jägala, Ahja ja Kunda jõgedel asuvad paisud. Sageli ei mõisteta, et isegi väiksem pais võib rikkuda kogu jõe elutingimusi, takistades kalade juurdepääsu kudemispaikadesse ja muutes vee kvaliteeti.
Veebilehekülg annab põhjaliku ülevaate erinevatest kalapääsu tüüpidest ja nende tõhususest. Parimateks lahendusteks on paisude likvideerimine või paisude asendamine looduslähedase ilmeka kärestikuks, millega tagatakse jõe vaba vool ja kalade ränne.
„Looduslähedased lahendused ei tähenda alati paisude täielikku eemaldamist – paljudel juhtudel saab paisu kohandada nii, et see vastaks keskkonnavajadustele ja säilitaks kultuuriväärtused.
Portaalis on kirjeldatud paisuomanike kohustused ja võimalused paisutamisel. Kuna paisuomanike ja keskkonnakaitsjate huvid tihti põrkuvad, siis on palju pöördutud ka kohtusse otsimaks võimalusi enda huvide kaitsmiseks olemasolevast seadusruumist. Portaal annab ülevaate nendest selgitustest, mida kohtud on viimasel kümnendil paisudega seoses teinud. Portaalist leiab ka ettepanekuid, mida on vaja seadusandluses muuta, et paremini jõe elustikku kaitsta.
Portaali tegemist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Portaali looja: Jägala kalateed MTÜ https://kalateed.ee/
Portaal keskendub probleemseimatele paisudele, nende keskkonnamõjudele ja looduslähedastele lahendustele kalade rändeteede taastamiseks.
Eesti jõgedel on loendatud kokku üle 1000 paisu. Neist ligi 75 protsenti on kaladele ületamatud ning umbes 40 protsenti mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Euroopas on magevee- ja siirdekalade arvukuse kadu hinnatud kuni 93%-ni. Ent probleeme, mida vooluveekogude paisutamine on endaga kaasa toonud, jagub veelgi. Lisaks kalapopulatsioonide vähenemisele on ohustatud seisundisse sattunud ka mitmed jõelisi elupaiku vajavad liigid, näiteks ebapärlikarp ja paksukojaline jõekarp.
Eestis on kümneid jõgesid, millel on looduskaitse seisukohast suur väärtus, kuid kahjuks takistavad neile rajatud paisud kalade liikumist ja vähendavad elupaiku. Portaal sündis vajadusest tõsta teadlikkust ja tuua avalikkuse ette praktilised lahendused, mida saaks rakendada. Soovime, et inimesed mõistaksid, millist mõju paisud jõe elustikule avaldavad ning kuidas me saame jõgesid taastada nii, et kaladel oleks loomulik liikumistee.
Kalateede portaalis on kajastatud põhjalik teave 20 tüüpilisema Eesti paisu kohta, mille seas on Mustoja, Jägala, Ahja ja Kunda jõgedel asuvad paisud. Sageli ei mõisteta, et isegi väiksem pais võib rikkuda kogu jõe elutingimusi, takistades kalade juurdepääsu kudemispaikadesse ja muutes vee kvaliteeti.
Veebilehekülg annab põhjaliku ülevaate erinevatest kalapääsu tüüpidest ja nende tõhususest. Parimateks lahendusteks on paisude likvideerimine või paisude asendamine looduslähedase ilmeka kärestikuks, millega tagatakse jõe vaba vool ja kalade ränne.
„Looduslähedased lahendused ei tähenda alati paisude täielikku eemaldamist – paljudel juhtudel saab paisu kohandada nii, et see vastaks keskkonnavajadustele ja säilitaks kultuuriväärtused.
Portaalis on kirjeldatud paisuomanike kohustused ja võimalused paisutamisel. Kuna paisuomanike ja keskkonnakaitsjate huvid tihti põrkuvad, siis on palju pöördutud ka kohtusse otsimaks võimalusi enda huvide kaitsmiseks olemasolevast seadusruumist. Portaal annab ülevaate nendest selgitustest, mida kohtud on viimasel kümnendil paisudega seoses teinud. Portaalist leiab ka ettepanekuid, mida on vaja seadusandluses muuta, et paremini jõe elustikku kaitsta.
Portaali tegemist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Portaali looja: Jägala kalateed MTÜ https://kalateed.ee/
Lisa kommentaar